calendulas

Piparmünt


Piparmünt Eestis metsikult ei kasva, seda kasvatatakse koduaedades. Kuiva ilmaga kogutakse lehed, kuivatatakse ja kasutatakse nii maitsvaks teeks kui raviks. Teejoomise tagajärjel paraneb seedimine, magu ja sooled rahunevad, ka südame-, maksa- ja sapitalitlus paraneb. Piparmünditee on asendamatu.

Piparmünditee:

  • 1 tl piparmünti
  • 1 l keeva vett

Lasta pisut tõmmata ja juua. Piparmündilehe tõmmist (1 tl klaasi keeva vee kohta) on kasutatud ka kompressideks naha sügelemise ja veenilaiendite korral.

Aur astma, bronhiidi, nohu ja põsekoopapõletike puhul:

Võtta 1 osa piparmündilehti ning 1 osa männikasve. Mõlemaid peotäis. Valada üle keeva veega ja hingata sisse auru. 
Aitab ka migreeni ja peavalu korral ning kõrgendab hingamist.

Üldtugevdav tee:

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa piparmündi- ja
    • 1 osa kõrvenõgeselehti
  • 1 kl keeva vett

Jahutada ja juua lonkshaaval klaasitäis päevas kui organismi ja verd puhastavat ning üldtugevdavat vahendit.

Haigusejärgseks taastumiseks:

Valmistada segu Peenestada ja võtta:

  • 1 tl peenestatud teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa piparmündilehti ja
    • 1 osa kibuvitsamarju.
  • 1 kl keeva vett

Pärast veerandtunnist tõmbamist juua 1 kl päevas. Soovitav pärast raskeid haigusi, taastab isu ja annab jõudu.

Piparmündi asendajana on Eestis tarvitatud ka laialt levinud põldmünti (Mentha arvensis). Põldmündil on nõrgem ravitoime ning tal pole ka nii head maitset, kui piparmündil.Põldmündist toodetakse ca. 75% maailmas kasutatavast mentoolist. Samuti aetakse piparmünti sageli segi rohemündiga (Mentha spicata), mida kasutatakse nii taimeteede valmistamiseks, maitsetaimena kui ka kaunistusena kokteilide (nt Mojito) valmistamisel.

Täiendav teave

Eesti k. piparmünt
Inglise k. peppermint
Ladina k. Mentha × piperita (L.)
Taksonoomia Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Iminõgeselaadsed > Huulõielised > Münt > Piparmünt
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Vajab kerges varjus, niisket, huumusrikast, umbrohuvaba kasvukohta.
Kirjeldus Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid, mis on saadud 1696 Inglismaal looduslike liikide ristamisel. Tugeva iseloomuliku lõhnaga, mitmeaastane rohttaim. Kõrgus tavaliselt 30–60 cm, vahel ka kuni 80 cm. Vars on kandiline, püstine, peaaegu paljas. Lehed piklikud või süstjad, paljad, mõnikord alumisel pinnal roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Tavaliselt tumerohelised, kuid mõnikord värvuvad punakaks. Leherootsud 6–8 mm pikad. Õisik tihe, tähkjas, õied on roosad või lillad.
Leviala Kasvatatakse Euroopas ja Aafrikas. Tänapäeval leiab piparmünti metsistununa Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Rahvapärased nimed vehvermints
Sarnased liigid Võib segamini minna rohemündi (Mentha spicata), põldmündiga (Mentha arvensis).

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


piparmynt

Piparmünt. Autor: Simon Eugster, vähendatud, kadreeritud. CC BY-SA 3.0

rek2