Vereurmarohi on helekollaste õite ja oranzi mahlaga taim.
Rahvameditsiinis kasutati vereurmarohtu maksahaiguste korral, kuid tegelikult võib see maksa hoopis kahjustada ja seisundit halvendada.
Värsket vereurmarohtu võib kasutada välispidiselt.
Värske taime mahla pannakse käsnadele, soolatüügastele ning mitmesugustele nahakasvajatele (aitab korduval kasutamisel).
Vereurmarohu vann:
Kupatada e keeta 10 min ja lisada kurnatud vedelik vanniveele. Tavaliselt tehakse 10 vanni, võib aga ka kuuri korrata. Vereurmarohu vannid aitavad allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste vastu.
Vereurmarohu leotis kõõma vastu:
Loputamisel pärast pesemist kaob haiguslik kõõm.
| Eesti k. | (harilik) vereurmarohi |
| Inglise k. | greater celandine, tetterwort (võib viidata ka Sanguinaria canadensisele), nipplewort, swallowwort |
| Ladina k. | Chelidonium majus (L.) |
| Taksonoomia | Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Tulikalaadsed > Magunalised > Vereurmarohi > Harilik vereurmarohi |
| Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasvukoht | Kasvab aedades, parkides, asulate ümbruses, varemetes, jäätmaadel, prahipaikades, ka hõredates parasniisketes metsades, salu-, lodu- ja lammimetsas. Tavaliselt maapinnal rohurindes, harva ka suurte puude harude vahel. |
| Kirjeldus | Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30-50 cm. Õis kahesuguline. Tupplehti 2, kroonlehti 4. Kroonlehed erekollased, äraspidi munajad. Sulgjagused lihtlehed, alumised lühirootsulised, ülemised rootsutud. Värvuselt pealt rohelised, alt sinakas- või hallikasrohelised. Vars on püstine ja harunenud. |
| Leviala | Laialt levinud pea kogu Euraasias, ka Põhja-Aafrikas. Ameerikas vaid tulnukana. Kogu Eestis tavaline. |
| Rahvapärased nimed | punaserohi, punasetõverohi, vererohi, õuetõberohi |
| Millal ei soovitata kasutada | Vereurmarohi on mürgine ja seda ei tohi seespidiselt kasutada. |
Milleks on vereurmarohtu rahvameditsiinis kasutatud?
Rahvameditsiinis on vereurmarohtu kasutatud nii maksahaiguste puhul kui ka välispidiselt käsnade, soolatüügaste ja mitmesuguste nahamoodustiste korral.
Kuidas on vereurmarohtu välispidiselt kasutatud?
Värske taime mahla on pandud käsnadele, soolatüügastele ja teistele nahamoodustistele. Samuti on vereurmarohtu kasutatud vannides ja leotisena nahavaevuste ning kõõma puhul.
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
Vereurmarohi. © taimetark.ee