Harilik pune kasvab kuivematel aladel, õied on võidunud punased, aromaatse lõhnaga. Kogutakse lehti ja õitsvaid latvu. Kasutatakse kesknärvisüsteemi rahustajana, seedetrakti tugevdajana ja köha ning astmahaiguse vähendajana.
Punetee:
Lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas.
Kopsuhaiguste korral:
Lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas (soovitavalt meega). Lühikese tarvitamise järel toob haigele kergendust. Aitab ka teeauru sissehingamine.
Rahustav tee:
Lasta 10 minutit tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas. Rahustab närve, ergutab seedeelundeid ning aitab naisi valuliku menstruatsiooni korral.
Üldise nõrkuse, isutuse, väsimuse, kurnatuse korral:
Lasta tõmmata 10 min, jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas, söögi alla. Aitab ka kui söömine tekitab vastikustunde (eriti lastel, kes on isutud ning kannatavad iiveldustunde all). See tee on aidanud ka öise higistamise korral (eriti lapsi, kel kopsunäärmed haiged).
Harilikku punet on kasutatud ka kompressiks põrutuse ja paistetuse korral.
Maitsetaimena lisatakse punet e. vorstirohtu verivorstide ja pitsa maitsestamiseks ning soolastele toitudele seedimist soodustava vahendina. Mujal maailmas tuntakse punet oregano nime all pitsa maitseainena.
| Eesti k. | (harilik) pune |
| Inglise k. | Oregano, wild marjoram |
| Ladina k. | Origanum vulgare (L.) |
| Taksonoomia | Taimed > Katteseemnetaimed > Kaheidulehelised > Iminõgeselaadsed > Huulõielised > Pune > Harilik pune |
| Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasvukoht | Kasvab päris- ja looniitudel, hõredates loo- ja nõmmemetsades, põõsastikes, puisniitudel, jõgede ja järvede kallastel, ka põllupeenardel. Valguslembene. Eelistab kuivemaid kasvukohti, mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse ka aedades ilutaimena ning maitsetaimena. |
| Kirjeldus | Taime kõrgus 25–70 cm. Varred on püstised, harunevad ülaosas ning on tihedalt lehistunud. Lehed teritunud tipu ja kiilja alusega, rootsulised, piklikmunajad, kuni 1 cm pikkused. Väikesed õied on helepurpurpunased või lillakasroosad, harvem valged ja asuvad tihedates õisikutes võrse tippudes. Õitseb juulist septembrini. Viljaks on pähklike. Hea meetaim. |
| Leviala | Levinud pea kogu Euroopas, aga ka Lääne-Siberis, Kesk-Aasias, Põhja-Aafrikas, tulnukana Kaug-Idas. Eestis tavaline. |
| Rahvapärased nimed | mindid, puna, unerohi, vorstirohi |
| Sarnased liigid | Võib segamini minna piparmündiga, sest nende õied on üsna sarnased, kuid nii piparmündil kui punel on väga tugev iseloomulik lõhn, mida ei saa mingil juhul segamini ajada. Pune lõhn sarnaneb lähedase sugulase majoraani (vorstirohu) omale ja seetõttu on punet vanarahva seas samuti vorstirohuks kutsutud. |
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
