calendulas

Heinputk


Heinputk on hõredais lehtpuumetsades ja niisketes võsades kasvav kuni 1,5 m kõrgune taim. Ravimteeks korjatakse valgeid sarikõisi ja ka lehti ning sügisel juurikaid. Taim sisaldab eeterlikke õlisid, parkaineid, vaiku, palderjanihapet, mõruaineid ja muud. Heinputk on rahvameditsiinis palju aastaid kasutusel olnud puhtalt ja mitmesugustes segudes. Valmistatakse tavaliselt ravimteed, aga ka alkoholtõmmist.

Heinputketee:

  • 1 tl heinputkeürti
  • 1 kl keeva vett

Lasta 5 minutit tõmmata, jahutada ja juua 1 tl päevas lonkshaaval kõhuhaiguste ja puhituse korral.

Maksa ja maohaiguste korral

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa heinputkejuuri,
    • 1 osa tedremaranajuuri ning
    • 1 osa koirohuürti.
  • 1 kl keeva vett

Lasta 15 minutit tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1/3 klaasitäit, 3 korda päevas, tühja kõhuga.

Hüsteeria, südamepekslemise, minestushoogude, reuma ja ka langetõve korral

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa heinputkejuuri,
    • 1 osa palderjanijuuri.
  • 1 kl keeva vett

Lasta 15 minutit tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas.

Seedehäirete, isutuse, puhituste, mao- ja sooltespasmide korral:

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa heinputkejuuri või -ürti,
    • 1 osa köömneid ning
    • 1 osa piparmündilehti.
  • 1 kl keeva vett

Lasta 10 minutit tõmmata, jahutada ja juua 1/3 klaasi tühja kõhuga 3 korda päevas. Korrastab ka ainevahetust. Selline teesegu aitab ka allergiliste hädade, nahasügelemise ja löövete puhul. Rahustab põie-, maksa- ja sapihaigetel vaevusi. Lastele soovitatakse õhtuti sellist teed mõni lonks (lisada mett) - toob rahuliku une.

Täiendav teave

Eesti k. (harilik) heinputk
Inglise k. wild angelica
Ladina k. Angelica sylvestris (L.)
Taksonoomia Taimed > Katteseemnetaimed > Kaheidulehelised > Sarikalaadsed > Sarikalised > Heinputk
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Kasvab niisketel päris-, lammi- ja sooniitudel, madalsoos, lodu-, lammi- ja salumetsas, puisniitudel, veekogude ümbruses, võsastikes. Eelistab huumuserikast savikat või soostuvat pinnast. Niiskuselembene, varjutaluv.
Kirjeldus Kahe- või mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim. Kõrgus enamasti 0,5-1,5 m. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Kroonlehed valged, harvem roosakad või punakad, tipul veidi pügaldunud, kuni 5 mm pikad. Tolmukad on kroonlehtedest palju pikemad. Õied on sarikõisikutes (läbimõõt 1-2 cm), mis on koondunud kuni 30-kaupa kumeratesse liitsarikatesse. Õitseb juulis-augustis. Lehed on kolmeli-, harvem kahelisulgjad liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Laba pikkus ja laius 30-60 cm. Vars on õõnes, ruljas, ülaosas veidi kandiline, peenelt vaoline, sinaka kirmega, ülemises osas harunenud, läbimõõt kuni 2,5 cm. Juur on jäme, kõverdunud, enamasti harunenud. Kevadel sisaldab rohkesti kollast mahla.
Leviala Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis kõikjal küllaltki sage.
Rahvapärased nimed einputk, heinpill, heinvile, pütsk
Sarnased liigid Võib segamini minna kikkaputkega aga ka naadiga. Kikkaputk on sageli suurem - kuni kolme meetri kõrgune. Kui kikkaputk kasvab peamiselt mererannikul ja jõgede kallastel, siis heinputk metsas või niidul, harvem päris soos. Naadist erineb ta tumedama värvuse ja tugevama läike poolest. Oluliseks tunnuseks on heinputkel punane (vahel kuni tumelilla) laik liitlehel lehekeste kinnitumiskohtades – sellist punast laiku pole ühelgi teisel putkel.

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


heinputk

Heinputk. Autor: Franz Xaver, vähendatud, ümberkadreeritud. CC BY-SA 3.0

rek2