calendulas

Kalmus


Kalmus on veekogude ääres kasvav mitmeaastane tugeva roomava juurikaga, mõõkjate lehtedega, vürtsika lõhnaga taim. Varakevadel või hilissügisel kogutakse risoomi (juurikaid), mis puhastatakse, tükeldatakse ja kuivatatakse. Sisaldab mitmesuguseid toimeaineid, mis ergutavad seedetegevust ja korrastavad ainevahetust. NB! Taim on värskelt mürgine, kuid kuivatamisel mürgisus kaob.

Seedetegevuse ergutamiseks ja ainevahetuse korrastamiseks:

  • 1 tl kalmuse juuri
  • 1 kl keeva vett

Juua 1/3 kl 3 korda päevas või 25—30 tilka tinktuurina. Võtta 10 päevaste ravikuuridena.

Proviisor Kaljo Mandre kogemuste põhjal on pärasoole vähi korral mõningast kergendust saadud kalmusejuurte ja tedremaranajuurte seguteest:

  • 1 sl kalmuse juuri
  • 1 sl tedremaranajuuri
  • 1 kl keeva vett

Juua lonkshaaval 1/3 kl 3 korda päevas enne sööki pikema aja jooksul.

Veel on kalmusejuurtest abi saadud maksa ja sapiteede haiguste korral. Siis lisada teele veel kummeliõisi, mis vähendab kalmusega kaasnevat iiveldustunnet. Samade tervisehäirete korral on kasutatud ka kalmusejuurepulbrit 1 g 2—3 korda päevas.

Kroonilise kõhukinnisuse korral:

  • 1 sl kalmuse juuri
  • 1 sl linaseemneid
  • 1 kl keeva vett

Lasta 3—4 tundi seista ja juua 1/2 kl 3 korda päevas enne sööki.

Täiendav teave

Eesti k. harilik kalmus
Inglise k. sweet flag, calamus
Ladina k. Acorus calamus (L.)
Taksonoomia Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Konnarohulaadsed > Võhalised > Kalmus > Harilik kalmus
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Kasvab mageveekogude mudases kaldaosas ja madalates veekogudes ning mererannikul lompides.
Kirjeldus Tugeva meeldiva, aromaatse lõhnaga, mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Rohtjas, lineaarne ja lehetaoline vars on 0,6-1,6 m kõrgune. Lehed on mõõkjad, pruunikad õied asuvad külgmiselt kinnitunud tõlvikus. Tihe, tipu suunas ahenev tõlvik on harilikult külgmine, mõlemasuguline. Viljaks on mari. Eesti kliimas õitseb harva (enamasti juunis-juulis). Viljad reeglina ei valmi.
Leviala Põline kodumaa on Kesk-Aasia ja India. Tänapäeval levinud pea kogu Euroopas, kohati ka Kaukaasias, Siberi lõunarajoonides, Kaug-Idas, subtroopilises Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage, eriti tavaline Lõuna-Eestis.
Rahvapärased nimed isujuur, kalm, kalpus, sooingver, tütrejuur, valumõõk

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


kalmus

Kalmus. Autor: J.F. Gaffard, vähendatud. CC BY-SA 3.0

rek2