Karulauk on niisketel heinamaadel ja hõredas võsas kasvav liilialine, üks esimesi kevadekuulutajaid. Maikellukestega sarnased lehed tulevad välja piklikust sibulast, mis on ümbritsetud valgetest läbipaistvatest nahkadest. Vars sile, heleroheline, koos õiega kasvab 30 cm kõrguseks. Tugeva küüslaugulõhna tõttu kutsutakse teda metsikuks küüslauguks (see väldib segiminekut mürgiste maikellukese ja hariliku sügislillega).
Talveunest ärganud karu sööb seda, et puhastada oma seedeelundid ning peletada organismist loidus.
Karulaugu tarvitamisel väheneb veres kolesterooli tase ning kui karulauku ja küüslauku regulaarselt süüa, väheneb südame- ja veresoonkonna haiguste oht.
Välispidiselt võib karulaugu mahla kasutada mädanevate haavade ja nohu raviks.
Karulaugus esinevad toimeained, mis tõkestavad veres trombide teket, hoiavad ära infarkti ja insulti. Karulaugul on ka tugev antibiootiline toime. Seega on karulauk hea viirushaiguste ning gripi profülaktikas ning ravis.
Varakevadel saab kogu taimest teha salatit, mis tugevdab organismi ning aitab allergiliste löövete korral.
Karulaugu segutee valmistamiseks võtta
Lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaasitäis päevas. Aitab pearingluse, vererõhu, unetuse, veresoonte lupjumise ja mäluhäirete korral.
Sama seguteed võib üle valada 40% alkoholiga, lasta paar nädalat soojas seista, vahetevahel loksutada. Võetakse 15 - 20 tilka eelmainitud hädade korral.
Karulauku kasutatakse ka maitsetaimena. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.
| Eesti k. | karulauk |
| Inglise k. | ramsons, buckrams, wild garlic, broad-leaved garlic, wood garlic, bear leek, bear's garlic |
| Ladina k. | Allium ursinum (L.) |
| Taksonoomia | Taimed > Õistaimed > Üheidulehelised > Asparilaadsed > Liilialised > Lauk > Karulauk |
| Kaitse | Kuulub Eestis III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. See tähendab, et karuluku tohib loodusest korjata üksnes ulatuses, mis ei ohusta liigi säilimist antud elupaigas. |
| Kasvukoht | Kasvab eelkõige niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta. |
| Kirjeldus | Kasvab 20–50 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas. |
| Leviala | Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. |
| Rahvapärased nimed | hermes, karusibul, laiad laugud, metsik küüslauk, metssibulad, türnis-lehed |
| Sarnased liigid | Võib segamini minna piibelehe e. maikellukese (Convallaria majalis) ja hariliku sügislillega (Colchicum autumnale), mis mõlemad on mürgised! |
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
