Kibuvitsamarjadel peaks olema koduapteegis kindel koht. On ju raske leida raviomaduste poolest paremat taime. Temalt saame tervist ja jõudu. Peame aga ise olema hoolsad sügisel, kui punetavad marjad lausa kutsuvad korjama. Järgneme siis sellele kutsele. Paneme kätte present- või nahkkindad, et teravad okkad meid ei vigastaks, ja asume töö kallale. Kogutud marjad kuivatame kiiresti ja kasutame pika talve jooksul maitsvaks ja väga tervislikuks teeks.
Kibuvitsatee
Kibuvitsamarju tuleb keeta vähemalt 15 minutit. Lasta tõmmata kaane all vähemalt üks öö, et toimeained välja tuleksid. Võib kasutada ka termost, kuhu panna purustatud marjad ja valada peale keev vesi. Nii säilib kuum aromaatne ravimtee kauem ja on tarvitamiseks käepärast. Tee on väga meeldiva maitsega, vitamiinirikas, eriti kõrge C-vitamiini sisaldusega. Jook on ka hea sapinõristi ja kogu organismi tugevdaja -taastaja.
Annan ühe segutee retsepti, mis on viirushaiguste puhul osutunud väga tõhusaks:
Seda segu, mis on eelnevalt purustatud ja peenestatud, võtta 1 sl klaasi keeva vee kohta. Keeta 5 minutit, valada termosesse. Tunni möödudes juua soojalt 3 korda päevas lonkshaaval 0,5-1 klaasitäis korraga. Maitse ja ka toime parandamiseks lisada mett või suhkrut.
Haiguste profülaktikaks on soovitav gripi ajal juua õhtul 1 klaas seda teed.
Veel üks retsept, mida olen Soome sõpradelt kuulnud ja ka heade tulemustega kasutanud veresoonte lupjumise tõkestamiseks ja meile nii vajaliku mälu säilitamiseks ning taastamiseks:
Kibuvitsamarjad peenestada ja valada üle keeva veega. Lasta 15 minutit tõmmata. Lisada kõrvenõgeselehed ja mailaseürt, jätta kaane alla 1—2 tunniks seisma. Kurnata ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas talvekuudel pikema aja vältel, suvel pidada vahet.
Üks läbiproovitud külmetushaiguste, kondivalu ja põievalude vastane tee:
Peenestada ja keeva veega üle valada, lasta 15 minutit tõmmata. Jahutada ning juua lonkshaaval 1—2 klaasi päevas.
| Eesti k. | kibuvits |
| Inglise k. | rose |
| Ladina k. | Rosa (L.) |
| Taksonoomia | Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Roosilaadsed > Roosõielised > Kibuvits |
| Kaitse | Eestis ei kuulu ükski kibuvitsaliik kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasvukoht | Kasvab looniidul, pärisniidul, puisniidul, vahel ka metsaservades. Enamasti valguslembene, looduslikult külmakindel, kuid aretatud kultuursordid kardavad külma ning on võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes. |
| Kirjeldus | Kibuvitsad on madalad (50–100 cm) või kõrgemad (1–2 m) puitunud vartega püstised või ronivad põõsad põõsad. Varred on sirgete või kõverate ogadega. Lehed on paaritusulgjad ning sulglehekeste arv on sõltuvalt liigist 5–9. Mõlemasugulised, viietised (tupplehti harva ka 4), rohkete tolmukatega suured õied. Õie läbimõõt kuni 5, harva kuni 12 cm. Värvus varieerub roosast tumepunaseni, harvem valge või kollane. Õied lõhnavad tugevasti ja meeldivalt. Tõrsik (koguvili), milles osapähklikesed asetsevad õõnsas lihakaks muutunud õiepõhjas. Vili on värvuselt harilikult punane, harvem kuni must. Valminult on viljaliha pehme, lihakas, hapu, söödav, sisaldab rohkesti erinevaid vitamiine. Kibuvitsast aretatud dekoratiivtaime nimetatakse roosiks. |
| Leviala | Levinud põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila ulatub põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- või Edela-Aasiast. |
| Rahvapärased nimed | haukaküüds, kibusk, koidukannid, orjavits, okasroos, pistlik |
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
