Kortsleht õitseb mais- juunis, siis on õige korjamise aeg. Rahvameditsiinis on kortslehte kasutatud naistehaiguste, südamenõrkuse, kehvveresuse ja furunkuloosi raviks. Kortslehe värsket mahla ja lehti kasutati välispidiselt haavade, eriti torkehaavade raviks.
Immuunsüsteemi tugevdamiseks
Lasta paar minutit tõmmuta, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis päevas. Lastel kes vaatamata heale toitumisele haigestuvad sageli külmetushaigustesse, juua 1 sl 3 korda päevas pikema aja vältel.
Suhkruhaigetele üldravi tõhustamiseks
Lasta 5 minutit tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval üks klaasitäis päevas. Aitab veresuhkrut alandada ja puhastab verd.
Skleroosi ja südamenõrkuse korral
Võtta peenestatud teesegu, keeta 15 minutit, lasta jahtuda ja juua 1/3 klaasi 3 korda päevas. Aitab tugeva skleroosi korral vanemaid inimesi, ka südamenõrkuse korral
Rahvameditsiinis on kasutatud minestuse ja langetõve puhul. Ka luumurrud pidid kiiremini paranema, kui tarvitada seda teed.
| Eesti k. | kortsleht |
| Inglise k. | lady's mantle |
| Ladina k. | Alchemilla |
| Taksonoomia | Taimed > Katteseemnetaimed > Kaheidulehelised > Roosilaadsed > Roosõielised > Kortsleht |
| Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasvukoht | Kasvab nii kuivadel kui niisketel pärisniitudel, loo- ja lamminiitudel, hõredates loometsades, puisniitudel, parkides, tee- ja põlluservadel, võsastikes. |
| Kirjeldus | Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega rohttaim, mille kõrgus on 10-50 cm. Moodustab harilikult suure puhma, väikesed mõlemasugulised õied moodustavad suure hallikasrohelise, rohekaskollase või kollase õisiku. Viljaks on lapikud pähklikesed. Viljadeks on lapikud pähklikesed. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Leheservad on tavaliselt saagjad. Leheroots on pikk. Nii lehed kui rootsud on tihti kaetud pehmete karvakestega, mille külge jäävad kinni veepiisad. |
| Leviala | Levinud Põhja-, Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Siberis. Eestis kasvab 23 liiki kortslehti, mis erinevad üksteisest pisitunnuste poolest. |
| Rahvapärased nimed | kaste rohud, krooklehed, krookslehed, müristamiserohi |
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
