calendulas

Kõrvenõges


Kõrvenõgese lehti korjatakse enne taimede õitsemist kevadel, siis on ravitoime kõige tugevam ning lehtedel röövikukahjustusi vähem.

Nõgesetee:

  • 1 tl peenestatud nõgeselehti
  • 1 kl keeva vett (NB! Teed mitte keeta!)

Jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas kui verd puhastavat vahendit. Organism vabaneb jääkainetest, muutume elujõulisemaks tänu C-vitamiinile ja rauaühenditele. Aitab migreeni, pearingluse, jõuetuse puhul ja toniseerib kogu ainevahetust. Nii on soovitav kõrvenõgeseteed talvekuudel juua kõigil täiskasvanuil 1 klaas päevas. Ka lastel, ent väiksemates kogustes. Nõgesetee tõstab ka söögiisu.

Veresoonte lupjumise ja kõrge veresuhkru korral:

  • 1 tl kõrvenõgese noori võrseid
  • 1 tl musta sõstra noori kasve
  • 1 kl keeva vett

Jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas. Aitab veresoonte lupjumisel ja alandab veresuhkrut. Rahvameditsiinis on kasutatud hea eduga põie- ja eesnäärmepõletike puhul. Tõstab ka verehemoglobiini ja on üldtugevdav vahend.

Juuste väljalangemise korral:

  • 1 peotäis kõrvenõgese lehti
  • 1 peotäis takjajuuri
  • 1 l vett

Keeta ja lisada pealoputusveele. Edendab juuksekasvu ja pidurdab juuste väljalangemist.

Täiendav teave

Eesti k. kõrvenõges
Inglise k. common nettle, stinging nettle, nettle leaf
Ladina k. urtica dioica (L.)
Taksonoomia Taimed > Kaheidulehelised > Roosilaadsed > Nõgeselised > Nõges > Kõrvenõges
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku alustes metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal.
Kirjeldus Tume või hallikasroheline mitmeaastane kahekojaline rohttaim. Kõrgus tavaliselt 30-100 cm. Vars on püstine, enamasti harunemata, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Saagjate servadega lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Viljaks on munajas pähklike.
Leviala Väga laia levilaga. Eestis kõikjal väga sage.
Rahvapärased nimed nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja
Sarnased liigid Võib segamini minna valge iminõgesega ehk nn piimanõgesega, mis kasvab sageli ka koos kõrvenõgesega ning eriti noorena on sellega väliselt veidi sarnane.

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


korvenoges

Korvenoges. Vaata autoriteavet, ümberkadreeritud. CC BY-SA 3.0

rek2