calendulas

Kuusevaik


Juba meie esivanemad teadsid, et "kuuse veri", nagu kuusevaiku nimetati, on tõhus abimees nii inimestele kui ka loomadele raskesti paranevate haavade ja haavandite, samuti paljude nahahaiguste puhul. Vanades Eesti taludes, kus oli tähelepanelik peremees või perenaine, hoiti kodus ikka kuusevaigusalvi, et vajaduse korral seda võtta oleks. Jääb loota, et see vanavanemate kasulik tarkus elab ka tulevikus edasi.

Mis imerohi see kuusevaik siis on? Pole seal mingit imet, see on tavaline kodumaine loodusand, mida pole loonud keemiatööstus, vaid millele on ravijõu andnud päike, vihm ja meid kõiki toitev muld. Rahvatarkuses on palju kogemusi kuusevaiguga ravimisest. Üks lihtsamaid ja läbiproovitud võtteid on vigastuse korral kohe asetada haavale õhuke kiht värsket kuusevaiku. Raskesti paranevate haavandite puhul on aidanud järgmine retsept: või, mugulsibul, kuusevaik ja mesi, kõiki võrdsetes kogustes. Salv valmistatakse veevannil, kurnatakse ja hoitakse jahedas kohas. Kasutatakse välispidiselt, kuid on tarvitatud ka seespidiselt.

Kuusevaik, searasv, kasetõrv — kõiki jälle enam- vähem võrdses koguses — valmistatud samuti eelmainitud viisil, sobib hästi mädanevate haiguskollete ning paistetuste korral.

Kodusel teel on selliseid salve valmistatud ka taimeõlidega ja mõningate muude rasvainetega. Üks põletikuvastane kuusevaigusalv sisaldab veel saialilleõisi ning seda on edukalt kasutatud raskesti paranevate paistetuste ja tursete korral. Seda võib valmistada näiteks päevalilleõliga, et salv oleks konsistentsilt vedelam ja seega paremini võitav.

  • 2 osa õli,
  • 1 osa kuusevaiku ja
  • peotäis eelnevalt purustatud saialilleõisi.

Keeta veevannil 15 minutit, jätta ööpäevaks seisma, seejärel uuesti veevannil kuumaks ajada ning kurnata väikestesse purkidesse, mida säilitada jahedas kohas.

Kogugem siis suvel kuusevaiku, et seda vajaduse korral võtta oleks nii endale kasutamiseks kui ka hädasoleva naabri aitamiseks. Kuusekäbide tolmu on edukalt kasutatud samaks otstarbeks.

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.