calendulas

Leesikas


Leesikalehed on tuntud kui põie- ja neerupõletiku vastane ravim. Kuna leesikalehed sisaldavad palju parkaineid, ei või selle teega liialdada (võib tekitada valu neerudes ja isegi ummistust neerukudedes). Juua mitte rohkem kui klaasitäis päevas!

Leesikalehe tee:

  • 1 tl peenestatud leesikalehti
  • 1 l keeva vett

Keeta 5 min, jahutada ning juua 1/3 klaasi kolm korda päevas (tühja kõhuga). Kuur vältab 10 päeva, siis pidada mõni päev vahet ja korrata vastavalt vajadusele.

Põiehaiguste ja reuma korral:

  • 1 tl leesikalehti
  • 1 tl pohlalehti
  • 1 kl keeva vett

Lasta 5 min tõmmata, jahutada. Juua klaasitäis päevas. See teesegu on organismile mõnevõrra sobivam, kui puhas leesikalehe tee.

Sagedase ja valuliku urineerimise korral:

  • 1 tl leesikalehti
  • 1 tl kummeliõisi
  • 1 kl keeva vett

Lasta jahtuda ja anda lastele neeru- ja põiehädade puhul (I sl 3 - 5 korda päevas). Sagedase urineerimise ja selle valulikkuse korral on teesegu hea.

Meeste põie ja eesnäärmehädade korral:

  • 1 tl leesikalehti
  • 1 tl kadakamarju
  • 1 kl keeva vett

Pärast viieminutilist tõmbamist jahutada ja juua klaasitäis lonkshaaval.

Uriinipeetuse korral:

  • 1 tl leesikalehti
  • 1 tl petersellilehti
  • 1 kl keeva vett

Lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval. Tarvitamisel uriini hulk suureneb, kõrgeneb neerude ja südame tegevus.

Täiendav teave

Eesti k. harilik leesikas
Inglise k. bearberry, kinnikinnick, pinemat manzanita
Ladina k. Arctostaphylos uva-ursi (L.)
Taksonoomia Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Kanarbikulaadsed > Kanarbikulised > Leesikas > Harilik leesikas
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Ohustab hoolimatu kogumine ravimtaimeks. Korjamisel ei tohi kahjustada juurestikku, sest taim paljuneb aeglaselt.
Kasvukoht Kasvab nõmme-, loo- ja palumetsas ning liivaaladel, sageli nõlvadel.
Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas igihalja maadligi roomava varrega. Taime pikkus on kuni 1,8 m, kuid kõrgus on vaid 10-40 cm. Marjataoline lihakas luuvili on viie seemnega ja läbimõõdus 5-9 mm. Vili on värvuselt helepunane ja läikiv, jahuse maitsega, kuid söödav. Paksud nahkjad, kujult ümara tipu ja sujuvalt aheneva alusega äraspidimunajad, terveservalised lihtlehed. Lehtede pikkus on 1-3 cm, laius 0,4-1 cm. Varred on puitunud, harunevad tugevasti ja roomavad mööda maapinda.
Leviala Levinud põhjapoolkeral ümber pooluse metsatundras ja metsavööndis, nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Eestis hajusalt.
Rahvapärased nimed leeske mari, linnumari, seapohlad, tuhkpohlad
Sarnased liigid Võib segamini minna pohlaga.

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


leesikas

Leesikas. Autor: Sten Porse, ümberkadreeritud. CC BY-SA 3.0

rek2