calendulas

Mänd


Mais, kui mändidel on noored paarisentimeetrised kasvud, lõigatakse maha nende vaigused otsad (mille kattelehed pole veel avanenud) koos mõnemillimeetrise oksaotsaga. Need eeterlikke õlisid, vaike ja palju muud raviks väärtuslikku sisaldavad kasvud kuivatatakse kiiresti. Männi okkad sisaldavad ka rohkesti C-vitamiini.

Männikasvutõmmis köha ja bronhiidi puhul:

  • 1 sl männikasve
  • 1 kl keeva vett

Lasta 40 min tõmmata ja juua lonkshaaval pärast sööki 1 klaasitäis päevas.

Segutee köha korral:

  • 1 sl männikasve,
  • 1 sl nurmenukuürti
  • 1 klaas keeva vett.

Lasta 10 minutit tõmmata ja juua pärast sööki 1/3 klaasi lonkshaaval kolm korda päevas. Soovitatav kopsuhaiguste korral. Aitab hästi köha, ka laste läkaköhahoogude korral, kergendab tuberkuloosihaigetel hingamist. Vähendab öist higistamist ning parandab enesetunnet.

Aur köha ja astma korral:

  • 1 peotäis männikasve
  • 1 kl keeva vett

Hingata veeauru sisse mõne minuti jooksul (mitu korda päevas). Pehmendab köha, astmahooge ja mõjub kergendavalt kopsu laienemise korral.

Vann reumaatiliste haiguste korral:

  • 1 — 2 kg männikasve
  • 1 pott keeva vett

Kurnata sooja vannivette. Aitab reumaatiliste haiguste puhul, rahustab närvisüsteemi, annab rahulikku une ja peletab väsimuse.

Vann radikuliidi ja mitmesuguste närvipõletike korral:

  • 1 kg männikasve
  • 1 kg mereadru
  • 1 pott keeva vett

Valada segu üle keeva veega, lasta 15—30 minutit tõmmata siis jahutada ning kurnata kuuma vannivette. Selliseid hästi kuumi vanne tuleks teha nädalapäevad radikuliidi ja mitmesuguste närvipõletike korral. Ka podagra ja luuvalude puhul on saadud abi. Südamehaigetel jätta südame piirkond vanniveest välja, teisisõnu teha istevanne.

Täiendav teave

Eesti k. harilik mänd
Inglise k. Scots pine
Ladina k. Pinus sylvestris (L.)
Taksonoomia Taimed > Paljasseemnetaimed > Okaspuud > Okaspuulaadsed > Männilised > Mänd > Harilik mänd
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades. Mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik. Männi kasvukoht peab siiski olema valgusküllane.
Kirjeldus On enamasti kuni 40 m kõrgune igihaljas, ühekojaline okaspuu. Vanus võib olla 300-400 (vahel ka kuni 600) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga. 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. 4-7 cm pikkused okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud.
Leviala Levinud laialdaselt Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemates piirkondades. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu.
Rahvapärased nimed hong, pedajas, pedakas, pettai

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


mand
Männikasvud. Public domain.
rek2