Need kuldkollased kevadlilled on loodusele ehteks, mesilastele meeallikaks ja inimestele tervise anniks. Hariliku nurmenuku C-vitamiinirikkad lehed sobivad salatiks. Nurmenuku juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Kogu taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust.
Nurmenukutee
Lasta jahtuda ja juua 1/3 klaasi söögi peale 3 korda päevas. Enesetunne paraneb, hingamine, mis oli häiritud, normaliseerub, köhahood vähenevad, uni muutub sügavamaks ja rahulikumaks.
Unerohu asemel
Keeta 5 minutit, jahutada ja juua 0,5 - 1 klaas igal õhtul pool tundi enne uinumist. On täheldatud, et seepeale saab rahulikult magada, rahutud unenäod kaovad ja rahu taastub. Seda teesegu peaks igati eelistama kõigile uinutitele.
Kopsu- ja hingamisteede haiguste korral
Lasta jahtuda ja lisada 1 teelusikatäis mett ja noaotsaga söögisoodat. Juua soojalt 1/3 klaasi iga söögi peale. Ka kopsuvähi puhul on täheldatud mõningast kergendust.
Sellist teesegu on soovitav kasutada ka sissehingamiseks astma, bronhiidi, kurgukatarri, nohu ja südamekloppimise korral. Teha seda mitu korda päevas, alati värske teega.
Palaviku alandamiseks
Jahutada ja juua 1/2 klaasi vappekülma korral. Kehatemperatuur normaliseerub kiiresti.
Aur hingamisteede haiguste korral
Valada üle keeva veega. Tekkiv aur annab kergendust hingamisteede haigustes, ka peavalu ja raskus peas väheneb. Seda teed võib ka lonkshaaval sisse võtta kopsu laienemise ja hingamishäirete korral. Sama teesegu aitab samuti kuumalt vannideks ja mähisteks rindkerele õhtuti enne uinumist. Köha lakkabki ning uni muutub sügavamaks ja rahulikumaks.
| Eesti k. | harilik nurmenukk |
| Inglise k. | cowslip, common cowslip, cowslip primrose |
| Ladina k. | Primula veris (L.) |
| Taksonoomia | Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Kanarbikulaadsed > Nurmenukulised > Nurmenukk > Harilik nurmenukk |
| Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasvukoht | Kasvab kuivadel ja mõõdukalt niisketel rohumaadel. Eestis üsna sage lubjarikastel muldadel. Sageli esineb nurmenukk massiliselt pargimurus või niidul. |
| Kirjeldus | Taim kuni 10-30 cm kõrge rohttaim. Lehed piklikud, voldilised või kurrulised, kuni 6-20 cm pikad. Tavaliselt kerkib lehtede keskelt üks või mitu lehtedeta vart, mille otsas longus sarikõisik erekollaste piklike õitega. |
| Leviala | Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. |
| Rahvapärased nimed | kanapasalill, kanaperse, kanavarvas, kikaspüksi, kikkahain, kikkakaadsa, kikkapüksi, kukekäekaats, kuldvõti, kulupüks, kurekaats, käekaats, käekalts, käekolnõ, käolill, kääkaartses, nattalill, neiulill, pasklill, piimapisar, pääsulill, saksapüksid, taevasilm |
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
