Esimesena rõõmustab meid kevadel kollaseõieline paiseleht. Ka meie talve jooksul nõrgenenud organism leiab abi paiseleheõitest. Pärast õitsemist arenevad taime lehed, pealt rohelised, alt valgeviltjad, neid kogume juba talveks. Lehed sisaldavad väärtuslikke limaaineid, mis on köha puhul röga lahtistava toimega, kasutatakse nii puhtalt kui segus.
Paiselehetee
Lasta 5 minutit tõmmata, jahutada ja juua 1/4 klaasi iga söögi peale. Aitab igasuguse köha, hingamisteede haiguste, kopsukatarri ja kõhulahtisuse korral. Kange tee sobib ka paistetuste ja põletike puhul kompressideks.
Paiselehe lehtede ja õite auru võib eduga kasutada bronhiidiga kaasnevate hingamishäirete puhul sissehingamiseks, kuum aur kergendab hingamist tunduvalt.
Kurgu ja hingamisteede haiguste korral
Keeta paar minutit, jahutada ja juua 1/3 klaasi pärast sööki. Aitab kurgu- ja hingamisteede katarride puhul. Pehmendab ja rahustab kogu hingamiskeskust ning tervet organismi.
Kopsuhaiguste korral
Keeta 5 minutit, jahutada ja juua kopsuhaiguste, ka tuberkuloosi korral, 1-2 klaasitäit päevas lonkshaaval. Maitse ja toime parandamiseks lisada mett.
| Eesti k. | paiseleht |
| Inglise k. | coltsfoot |
| Ladina k. | Tussilago farfara (L.) |
| Taksonoomia | Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Astrilaadsed > Korvõielised > Paiseleht > Paiseleht |
| Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasvukoht | Kasvab inimetegevusest mõjutatud kohtades: karjäärides, kraavikallastel, raudteetammidel, jäätmaadel, teeservadel, ka põldudel ja aedades umbrohuna, vahel ka mererannal ning rannaniidul, pärisniitude lagedamatel kohtadel, küngastel. Eelistab niisket savist või liivast pinnast. |
| Kirjeldus | Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus enamasti 10-20 cm. Õied on lõhnavad, moodustavad korvõisiku, mille läbimõõt on 1-2,5 cm. Taimel on varrelehed juurmistest väga erinevad. Värvuselt punaksaspruunid varrelehed on kilejad, soomusjad, kõrglehtede taolised ja katavad kogu õitsevat vart. Juurmised suured, kabjakujulised, südaja alusega, pikarootsulised sõrmroodsed veidi nahkjad lihtlehed, mille ülakülg on hele- kuni tumeroheline, alakülg valge, ilmuvad alles pärast õitsemist. Maapealsed varred püstised, üsna jämedad, mitteharunevad. Varakevadise õitseaja tõttu on oluline meetaim. |
| Leviala | Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaukaasias, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias, Himaalajas, tulnukana ka Põhja-Ameerikas. Eestis kõikjal sage. |
| Rahvapärased nimed | kõhmarohi, rüüs, vaeselapseleht, ämmakuleht |
| Sarnased liigid | Sarnaneb mõnevõrra võilillega, kuid erinevalt paiselehest on võilille vars täiesti lehtedeta, mis teeb nad kergesti eristatavaks. |
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
