calendulas

Palderjan


Harilik palderjan on vist kõikidele tuntud või vähemalt on teada selle rahustav toime. Kasvab niisketel heinamaadel ja madalamatel looduslikel aladel. Ravimina kasutatakse peamiselt taime juurt, mida kogutakse kevadel või sügisel, suvised juured on toimeainevaesed. Palderjani on soovitav kultiveerida, kuna looduslik palderjan on sügisel raskesti äratuntav. Palderjan on keemiliselt enam- vähem uuritud ja sisaldab kuni 1% eeterlikku õli, milles mitmeid vajalikke rahustava toimega ühendeid — palderjanhappeid —, mis mõjuvad enamikule tarvitajatele rahustavalt.

Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine ja ebakorrapärane südametegevus.

Palderjanitee

  • 1 tl palderjanijuure pulbrit
  • 1 kl keeva vett

Lasta 15 minutit tõmmata ja jahutada. Juua lonkshaaval 1/4 klaasi 2—3 korda päevas mitmesuguste erutuste, unetuse, südameneuroosi ja seedeelundite spasmide puhul. Apteegist on saada mitmeid palderjani preparaate, nagu tinktuur, südametilgad (koos piibelehetinktuuriga), Zelenini tilgad, valokordiin, korvalool, kardiovaleen jm.

Palderjani on rahvameditsiinis kasutatud ka ürdina (taim tervenisti), mida kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse ja tehakse rahustavat teed (ka mitmeid seguteesid).

Südametegevuse rahustamiseks

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa palderjaniürti ning
    • 1 osa piparmündilehti.
  • 1 kl keeva vett

Lasta mõni minut tõmmata ja jahutada ning juua klaasitäis päevas närvi ja südametegevust rahustava vahendina. Aitab ka laste seedehäirete puhul ning on soovitav neile, kes puhast palderjani tema terava lõhna ja maitse tõttu ei talu.

Seedetegevuse parandamiseks

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa palderjaniürti ning
    • 1 osa koirohuürti.
  • 1 kl keeva vett

Lasta mõni minut tõmmata ja jahutada ning juua lonkshaaval 0,5 - 0,7 kl päevas. Aitab parandada mao ja soolte peristaltikat ehk nende rütmilist kokkutõmbumist, vähendab kõhugaase.

Täiendav teave

Eesti k. (harilik) palderjan
Inglise k. valerian
Ladina k. Valeriana officinalis (L.)
Taksonoomia Taimed >
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Eelistab niiskeid, kuid kasvab ka kuivematel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli ka kraavikallastel, metsaservades ja võsastikes. Eelistab viljakamat mulda. Palderjani saab edukalt kasvatada ka koduaedades.
Kirjeldus Mitmeaastane taim, mille kasvukõrguseks on 0,4-1,2 m. Tumerohelised lehed on paaritusulgjad ning asetsevad varrel vastakuti, vars püstine, sooniline ja õõnes. Tema väikesed roosakad, harvem valged lõhnavad õied on koondunud tihedasse ebasarikasse. Õitseb juuni lõpust septembrini.
Leviala Kasvab laialdaselt nii Euroopas kui Aasias, esineb erinevate vormide või varieteetidena. Eestis sage.
Rahvapärased nimed kassiviinad, krambirohi, vallerjaan, ülekäijarohi

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


palderjan

Palderjan. Autor: Jeffdelonge, vähendatud. CC BY-SA 3.0

rek2