calendulas

Pärn


Pärnaõisikud. Õisi ei tohiks korjata suurte teede äärest, vaid vähemalt 50 meetrit eemalt.

Pärnaõied koos nahkja kattelehega kuivatatakse varjulises kohas. Sisaldavad eeterlikke õlisid, higistama ajavaid glükosiide, vitamiine, limaaineid ja palju muud, mida tarvis tervise taastamiseks. Külmetushaiguste puhul on tassike kuuma pärnaõieteed parem kui näiteks aspiriin. Lisaks veel mett või vaarikakeedist, ja paraneme kiiresti kõigist külmetushaigustest. Kaob köha, palavik. Hingamine, mis oli häiritud, taastub.

Pärnaõietee

  • 1 sl pärnaõisikuid
  • 1 kl keeva vett

Neeru-, põie- ja kuseteede haiguste puhul

  • 1 sl pärnaõisikuid
  • 1 sl leesikalehti
  • 1 kl keeva vett

Juua 1/3 kl 3 korda päevas (mõjub pehmemalt kui leesikalehetee üksi).

Suu- ja kurguhädade korral

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa pärnaõisikud,
    • 1 osa kummeliõisi ning
    • 1 osa nõmm-liivateed.
  • 1 kl keeva vett

Lasta mõni minut tõmmata, jahutada. Sobib nii sees- kui ka välispidiselt suu- ja kurguhädade korral. Võetakse 1 kl pärast sööki ja kuristatakse mitu korda päevas. Sama tee aur kuumalt sisse hingates aitab ülemiste hingamisteede haiguste korral.

Vanniks võtta paar peotäit õisikuid, keeta, siis kurnata kuuma vannivette. Aitab pikaleveninud bronhiidi ja hingamishädade korral ning annab rahuliku une.

Täiendav teave

Eesti k. harilik pärn
Inglise k. small-leaved lime
Ladina k. Tilia cordata (L.)
Taksonoomia Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Kassinaerilaadsed > Pärnalised > Pärn > Harilik pärn
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel.
Kirjeldus Mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus kuni 30-35 m, vanus harilikult kuni 300-400, sageli ka kuni 600 a. Õisik on 3-11 õiega ebasarikas, kandelehega, mille pikkus on 6-8 cm, laius 1-2 cm. Õied mõlemasugulised, valkjaskollased, tugeva meeldiva lõhnaga, väga nektaririkkad. Õitseb juulis 10-15 päeva. Putuktolmleja. Mesilastele väga hea meeallikas. Südajad peensaagja servaga rootsulised vahelduvalt kinnituvad lihtlehed. Lehtede pikkus ja laius on 4-6 cm. Pealt on lehed tumerohelised, mõnikord veidi läikivad, alt valkjasrohelised, oranzikate karvadega roodude harunemiskohtades. Noores eas sile, tumehall, vanemalt tekib mustjas korp. Noored võrsed kollakasrohelised või pruunikaspunased, pung on ebasümmeetriline. Tüvi rohkesti harunev, enamasti läbimõõduga kuni 1 m.
Leviala Levinud laiadel aladel Euroopas ja Aasia läänepiirkondades. Eestis tavaline kogu territooriumil.
Rahvapärased nimed jalakas, lõhmus, niinepuu, pähn

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


parn

Pärnaõied. Autor: AnRo0002. CC0

rek2