Pihlakaõied ja marjad on lisaks silmailule ka väärtuslik vitamiiniallikas. Vanarahvas on pihlakaõisi edukalt tarvitanud kuiva köha puhul.
Pihlakaõie tee
Lasta mõni minut tõmmata, jahutatada, lisatada mett.
Pihlakamarjad kuivatatakse talveks.
Pihlakamarja segutee põie- ja neeruhädade korral
Lasta mõni minut tõmmata ja juua külmetushaiguste korral 3-5 korda päevas soojalt. Aitab hästi põie- ja neeruhädade korral.
Hingamisteede haiguste korral
Lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua 1/3 kraasi 3 korda päevas bronhiidi, köha, astma, hingelduse ja üldise nõrkuse puhul.
Eesti k. | harilik pihlakas |
Inglise k. | rowan; mountain-ash |
Ladina k. | Sorbus aucuparia (L.) |
Taksonoomia | Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Roosilaadsed > Roosõielised > Õunapuulised > Pihlakas > Harilik pihlakas |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
Kasvukoht | Kasvab segametsades, praktiliselt kõigis metsatüüpides, ka puisniitudel. Külmakindel. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusenõudlus kasvab. Mulla suhtes leplik, eelistab värskeid ja niiskeid saviliiv- ja liivsavimuldi. |
Kirjeldus | Kõrgus 5-15 m, harva kuni 20 m. Eluiga enamasti 80-100 a. Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, alusmetsas kasvab ka põõsana. Puukoor on noortel puudel sile ja hõbehall, vanadel puudel kahvatu hallikaspruun ja kestendav. Õied valged, mõrumandli lõhnaga, suurtes paljuõielistes tihedates kännastes lühivõrsete tipus. Õisiku läbimõõt 5-10 cm. Õie läbimõõt 0,8-1,5 cm. Õitseb mais ja juunis. Viljaks on kerajas punane või oranzpunane mõrkja maitsega õunvili, mille läbimõõt on kuni 6-10 mm, harva kuni 15 mm. Seemneid viljas harilikult kolm. Valmivad septembris ja oktoobris. Viljad on algul oranžid, hiljem punased. Viljad on söödavad. Nende maitse paraneb pärast esimesi öökülmi. |
Leviala | Levinud kogu Euroopas. Esineb sagedasti kogu Eestis. |
Rahvapärased nimed | pihelgas, pihl, pihlak, pihlapuu |
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.