Piparmünt

Piparmünt Eestis metsikult ei kasva, seda kasvatatakse koduaedades. Kuiva ilmaga kogutakse lehed, kuivatatakse ja kasutatakse nii maitsvaks teeks kui raviks. Teejoomise tagajärjel paraneb seedimine, magu ja sooled rahunevad, ka südame-, maksa- ja sapitalitlus paraneb. Piparmünditee on asendamatu.

Piparmünditee:

• 1 tl piparmünti
• 1 l keeva vett

Lasta pisut tõmmata ja juua. Piparmündilehe tõmmist (1 tl klaasi keeva vee kohta) on kasutatud ka kompressideks naha sügelemise ja veenilaiendite korral.

Aur astma, bronhiidi, nohu ja põsekoopapõletike puhul:

Võtta 1 osa piparmündilehti ning 1 osa männikasve. Mõlemaid peotäis. Valada üle keeva veega ja hingata sisse auru. 
Aitab ka migreeni ja peavalu korral ning kõrgendab hingamist.

Üldtugevdav tee:

• 1 tl teesegu, mis sisaldab:
  • 1 osa piparmündi- ja
  • 1 osa kõrvenõgeselehti
• 1 kl keeva vett

Jahutada ja juua lonkshaaval klaasitäis päevas kui organismi ja verd puhastavat ning üldtugevdavat vahendit.

Haigusejärgseks taastumiseks:

Valmistada segu Peenestada ja võtta:

• 1 tl peenestatud teesegu, mis sisaldab:
  • 1 osa piparmündilehti ja
  • 1 osa kibuvitsamarju.
• 1 kl keeva vett

Pärast veerandtunnist tõmbamist juua 1 kl päevas. Soovitav pärast raskeid haigusi, taastab isu ja annab jõudu.

Piparmündi asendajana on Eestis tarvitatud ka laialt levinud põldmünti (Mentha arvensis). Põldmündil on nõrgem ravitoime ning tal pole ka nii head maitset, kui piparmündil.Põldmündist toodetakse ca. 75% maailmas kasutatavast mentoolist. Samuti aetakse piparmünti sageli segi rohemündiga (Mentha spicata), mida kasutatakse nii taimeteede valmistamiseks, maitsetaimena kui ka kaunistusena kokteilide (nt Mojito) valmistamisel.