Väikeseõieline pajulill

Väikeseõieline pajulill kasvab hõredates põõsastikes, kraavikallastel, ka aedades. Lehed on pehmekarvased, madalalt hambulise servaga, tavaliselt (piklik) munajad. Õied on helevioletsed ja taim kasvab kuni meetriseks. Õitsemise ajal kogutakse taime maapealset osa, kuivatatakse vilus. Rahvameditsiinis on andnud häid tulemusi põie-, kuseteede ja meeste eesnäärme haiguste korral.

Pajulille tee

• 1 tl peenestatud pajulille ürti
• 1 kl keeva vett

Lasta mõni minut tõmmata. Pärast juhtumist juua 1- 2 kl päevas 10 päeva järjest. Siis pidada päev vahet ja korrata vähemalt 3 korda.

Meestel eesnäärme hädade korral

• 1 tl teesegu, mis sisaldab:
  • 1 osa väikeseõielist pajulille,
  • 1 osa pohlalehti
• 1 kl keeva vett

Lasta 10 min tõmmata ja juua lonkshaaval 1 klaas söögi alla, 10 päeva jooksul, väikeste vaheaegadega. Korrata kolmel korral.

Neeru-, põie- ja kuseteede hädade korral nii meestel kui naistel

• 1 tl väikeseõielist pajulille
• 1 tl kadakamarju
• 1 kl keeva vett

Lasta 10 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas söögi alla.

Sooltepõletiku, mao- ja kaksteistsõrmiksoole põletiku ning haavandite korral

• 1 tl väikeseõielist pajulille
• 1 tl kalmusejuure pulbrit
• 1 kl keeva vett

Lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua. Rahvameditsiinis kasutati ka mao- ja meeste eesnäärmevähi korral.

Üldtugevdav tee

• 1 tl teesegu, mis sisaldab:
  • 1 osa väikeseõielist pajulille,
  • 1 osa kõrvenõgeselehti.
• 1 kl keeva vett

Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl päevas. Rahvameditsiinis usuti, et hoiab ära rinnavähki ning kasutati ka munasarjapõletiku puhul.