calendulas

Varemerohi


Varemerohi kasvab niisketes kohtades, on 40-120 cm kõrgune, lillade või roosakate õitega mitmeaastane taim. Raviks kasutatakse juuri, mida sügisel või ka kevadel kaevatakse. Juur on tumepruun kuni mustjas, seest kollakasvalge, pöidlajämedune, määrdunud ja rasvane. Juured pesta ja kuivatada kiiresti. Kasutatakse vesi- ja alkohoolseteks tõmmisteks reuma ja liigesepõletiku ravil.

Varemerohu tõmmis

  • 1 tl varemerohujuure pulbrit
  • 1 kl keeva vett

Lasta 10 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1/3 klaasi 3 korda päevas.

Alkohoolse lahuse valmistamiseks täita klaaspurk varemerohu juurtega, peale valada 40° alkohol. Viinaga kaetud juured jätta paariks nädalaks seisma sooja kohta, vahetevahel loksutada. Saadud tõmmis on väliseks määrimiseks reumaatiliste liigesepõletike korral. Ka osteomüeliidiga (luupõletik) on abi saadud.

Rahvameditsiinis on kasutatud ka varemerohu maapealseid osi (peamiselt lehti), mida on kupatatud ja asetatud kuuma mähisena ööseks samade näidustuste korral. Sel on valuvastane toime, ka on täheldatud põletike kadumist.

Varemerohtu on kasutatud ka vannideks reuma, podagra, luuvalude ja vereringehäirete ning gangreeni ravis. Võetakse 200 g taime koos juurtega ühe vanni tarvis. Vanne korratakse nädala jooksul.

Rahvameditsiinis kasutati mao- ja sooltehaiguste korral

  • 2 osa varemerohuürti,
  • 1 osa saialilleõisi,
  • 1 osa linnurohuürti.

Seda segu võeti 1 tl klaasile keevale veele, lasti mõni minut tõmmata. Jahutati ja joodi 1/3 klaasi 3 korda päevas. Taime on kasutatud ka mao loiduse, sapi- ja maksahaiguste puhul.

Nagu mitmed teisedki ravimtaimed on harilik varemerohi mürgine. Taimes leidub allantoiini, pürrolisidiinalkaloide (ehhinatiin, lükopsamiin jt), rosmariinhapet, saponiine, tanniine.Taimes leiduvad alkaloidid võivad kahjustada maksa, mistõttu taime seespidine tarvitamine ei ole soovitatav.

Täiendav teave

Eesti k. Harilik varemerohi
Inglise k. Common comfrey, boneset, knitbone, consound, slippery-root.
Ladina k. Symphytum officinale (L.)
Taksonoomia Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Iminõgeselaadsed > Karelehelised > Varemerohi > Harilik varemerohi
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Varemerohi kasvab eelkõige niisketes kohtades, näiteks veekogude kaldaaladel ja niisketel niitudel. Eelistab poolvarjulist, kuid talub ka päikeselist kasvukohta.
Kirjeldus Võib soodsate kasvutingimuste korral kasvada kuni 1,5 m kõrguseks. Talvekindel püsik. Kellukakujulised õied paiknevad veidi rippuvalt kobarjates õisikutes, on toonilt roosad kuni lillad, pleekides heledamaks.
Leviala Looduslikult levinud kogu Euraasia parasvöötmes. Eestis levinud hajusalt, peamiselt mandri-Eestis.
Sarnased liigid Võib segamini minna vereva sõrmkübaraga (digitalis purpurea), mis võib põhjustada ränka mürgistust!

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


varemerohi

Varemerohi. Autor: Agnieszka Kwiecień, töödeldud. CC BY 2.5

rek2