calendulas

Veiste-südamerohi


Veiste-südamerohi on kuni meetrine neljakandilise varrega oksine valkjasroosakate õitega ravimtaim. Tarvitatakse maapealset ürti väga mitmesuguste närvi- ja südamehaiguste korral. Mõjub rahustavalt südamekloppimise ja -pekslemise puhul, alandab vererõhku ja annab rahulikuma une.

Veiste-südamerohu tee

  • 1 tl veiste-südamerohu ürti
  • 1 kl keeva vett

Valada keev vesi peale, jahutada ja juua 1/4 kl mitu korda päevas. Unetuse korral 1/2-1 kl õhtul enne uinumist.

Mitmesuguste neurootiliste haiguste puhul

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa veiste-südamerohuürti ning
    • 1 osa palderjanijuuri (mõlemaid võrdselt).
  • 1 kl keeva vett

Lasta 10-15 min tõmmata ja juua lonkshaaval 1 kl päevas. Kaob hirmutunne, südametegevus normaliseerub, seedetegevus korrastub. Rahvameditsiinis on kasutatud ka langetõve ja krambitaoliste haigushoogude korral.

Veiste-südamerohu tinktuuri on müügil ka apteekides - aitab enam-vähem samade haiguste korral.

Veiste-südamerohi on ka küllaltki hea meetaim.

Täiendav teave

Eesti k. Veiste-südamerohi
Inglise k. Motherwort, throw-wort, lion's ear, lion's tail
Ladina k. Leonurus cardiaca subsp. villosus (L.)
Taksonoomia Taimed > Katteseemnetaimed > Kaheidulehelised > Iminõgeselaadsed > Huulõielised > Südamerohi > Veiste-südamerohi
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Kasvab elamute ümbruses, teeservades, parkides ja jäätmaal. Eelistab hästi kuivendatud pinnast ja varjulisi kohti.
Kirjeldus Metsik mitmeaastane taim. Kohev, hargnenud, kõrgus 60-120 cm. Vars on kaetud lühikeste karvakestega, lehed on ülevaltpoolt kergelt karvased, alt hallid, õied on väikesed, roosad või roosakas-lillad. Õitseb juunist septembrini.
Leviala Levinud Euroopas ja Kesk-Aasia kagupiirkonnas. Põhja-Ameerikas võeti kasutusele meetaimena, kuid tänapäeval peetakse invasiivseks liigiks.

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


veiste_sydamerohi

Veiste südamerohi. Autor: Teun Spaans, vähendatud. CC BY-SA 3.0

rek2