calendulas

Viirpuu


Viirpuuõied ja –marjad. Meil esineb mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse südamehäirete korral (sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini). Aitavad veel virvendava arütmia, neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Apteekides on marjadest valmistatud vedelat ekstrakti ja õitest valmistatud tinktuuri, mida võetakse 20- 30 tilka enne sööki ja vastavate näidustuste korral.

Viirpuuõietee

  • 1 sl viirpuuõisi
  • 1 kl keeva vett

Kallata õitsemise ajal korjatud droogile keeva vett, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis päevas südamekloppimise, vererõhu, pearingluse ning valude puhul otsmiku piirkonnas.

Rahustina

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa viirpuuõisi ning
    • 1 osa  veiste südamerohtu.
  • 1 kl keeva vett

Lasta 5 min tõmmata ja jahutada ning juua lonkshaaval 1 klaasitäis päevas igasuguste neurootiliste haiguste puhul (südamekloppimine, värisemine, tasakaaluhäired, unetus, hirmutunne jne).

Unehäirete korral

  • 1 tl teesegu, mis sisaldab:
    • 1 osa viirpuuõisi,
    • 1 osa nurmenukuürti ning
    • 1 osa palderjaniürti.
  • 1 kl keeva vett

Lasta 10 min tõmmata, jahutada ja juua 0,5 - 1 klaasi igal õhtul enne magamaminekut. Aitab unehäirete korral (maitse ja toime parandamiseks lisada mett).

Edukalt võib kasutada ka viirpuu valmivaid vilju toorelt ja ka kuivatatult (teeks).

Täiendav teave

Eesti k. viirpuu
Inglise k. hawthorn, thornapple, May-tree, whitethorn, hawberry
Ladina k. Crataegus (L.)
Taksonoomia Taimed > Katteseemnetaimed > Kaheidulehelised > Roosilaadsed > Roosõielised > Viirpuu > Harilik viirpuu
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Valgusküllastes kasvukohtades: puisniitudel, pärisniitudel, salumetsades. Enamasti võrdlemisi nõudlik mullaviljakuse suhtes. Eelistab viljakat ja savikat mulda. Talub suhteliselt hästi kuivust. Kohalikud liigid suhteliselt külmakindlad, sissetoodutest osa külmakartlikud.
Kirjeldus Madalad puud või kõrged põõsad, heitlehised, ühekojalised. Kõrgus 5-12 m. Õied on kahesugulised, koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased. Kerajas, ellipsikujuline, silinderjas või äraspidimunajas õunvili. Viljaliha on õhuke ja puine või küllaltki paks ja jahune, läägemagus kuni mõrkjas, osadel liikidel viljad lihakad, hapukad ja maitsvad. Värvuselt on vili kollane, punane või must. Oksad tavaliselt asteldega, värvuselt hallikad- kuni helepruunid.
Leviala Levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Väga liigirohke perekond enam kui 1000 liigiga. Eesti kodumaiseid liike umbes 10, neist sagedam harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse kasvatatakse Eestis üle 60 liigi.
Rahvapärased nimed türnpuu, jahumarjapuu, kihvtimarjad, luupuu, lõmmupuu

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


viirpuu

Viirpuu. Olev Mihkelmaa, vähendatud, ümberkadreeritud. CC BY-SA 3.0

rek2