calendulas

Võilill


Võilill - tavaline umbrohi - on kasulik ravimtaim. Valge, mõrkja maitsega värske mahl sisaldab mineraalaineid, vitamiine ja veel tundmata mõruaineid. Noori lehti ja õievarsi tuleb tarvitada värskelt, alates mõnest lehest või õisikuvarrest ja suurendades iga päev kogust kuni 10 varreni päevas. Sellest piisab, et meie veri saaks vajaliku konsistentsi (rahvakeeli öeldakse, et veri muutub vedelamaks).

Noored õievarred väldivad veresoonkonna haigusi, infarkti ja insulti. Võilille noored lehed sobivad salatiks, mis on hea kroonilise maksapõletikuga. Võilill aitab suhkruhaigeid. Diabeetik peab aeglaselt mäluma vähemalt 10 noort võilille õievart (seedimine algab juba suus). Võilill kaotab sügelemise allergikutel, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid, maomahla teket ning puhastab magu, lahustab sapikive. On hea podagra, reuma, maksa- ja sapihaiguste puhul. Võililleõite siirup ei erine maitse poolest ehtsast meest, aga on neeruhaigetele sobivam kui mesi.

Võilillesiirup

  • 2 suurt kl võililleõisi
  • 1-2 l vett
  • 1 kg suhkrut
  • 1/2 sidrunit (kooritud)

Võililleõied valada üle külma veega ja lasta aeglaselt keema tõusta ning jätta kaane alla üheks ööpäevaks seisma. Siis kurnata ja õied korralikult välja pigistada. Mahlale lisada 1 kg suhkrut ja pool kooritud sidrunit. Kuumutada email- või klaasnõus, kuni liigne vesi aurub ja tekib siirupisarnane vedelik, mida hoitakse väiksemates klaaspurkides ja tarvitatakse 1 teelusikatäis 3 korda päevas siinkirjeldatud haiguste korral. Lastele antakse lahustatuna soojas piimas, mis veelgi tõhustab toimet.

Võilillekohv

Veel sügisel võib võilillejuured välja kaevata, pesta, tükelda ja kuivatada. Röstida ja peenestada ning valmistada nn kohvi:

  • 1 tl "võilillekohvi"
  • 1 kl keeva vett

Juues igal hommikul klaas seda looduseandi, muutuvad ahenenud veresooned elastsemaks, veri voolavamaks, veresoonkonna häired normaliseeruvad ning südametegevus tugevneb. Minu kogemuste põhjal on infarkti põdenutel olnud silmanähtavad tulemused ning mõnelgi rännukaaslasel on elupäevad pikenenud tänu sellele lihtsale lillele.

Täiendav teave

Eesti k. harilik võilill
Inglise k. common dandelion, dandelion
Ladina k. Taraxacum officinale (L.) Weber ex F.H. Wigg
Taksonoomia Taimed > Õistaimed > Kaheidulehelised > Astrilaadsed > Korvõielised > Võilill
Kaitse Ei kuulu kollektiivliigina kaitstavate taimede nimekirja.
Kasvukoht Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades. Eelkõige tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda.
Kirjeldus Harilik võilill on kollektiivliik, mille alla koondatakse Eestis kasvavad 165 võilille pisiliiki. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5-70 cm. Taimedel on valge piimmahl. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest, mis on koondunud tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest koosnev üldkatis. Õied on kollased, keskosas pikakarvalise krooniga. Õitseb maist juulini, vahel teist korda augustis ja septembris. Ühel võilillel areneb aastas kuni seitse tuhat seemet. Lihtlehed on enamasti kaarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni -jagused. Taimel on pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega. Suhteliselt jäme vertikaalselt sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Juurekael on enamasti karvane.
Leviala Levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub ka Aafrikas.
Rahvapärased nimed piimaohakas, piimarohi, põrundhaigerohi, võikann, võismalilled

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.


voilill

Võilill. Autor: Uwe H. Friese, ümberkadreeritud. CC BY-SA 3.0

rek2