calendulas

Kevadväsimus


Oleme üle elanud pika talve, mis ongi meid lõplikult tüüdanud, piisavalt väsitanud ja jõuetuks muutnud. Pole ka ime, et ootame pikisilmi päikselist kevadet. Meie kliimas kevad meid nendest probleemidest aga veel ei vabasta, temagi pakub meile unisuse ja loiduse päevi. Vahel võib tekkida tunne, et oleme tõsiselt haigestunud. Nii see siiski pole. Oleme lihtsalt kurnatud, kannatame C-vitamiini (aga ka D-vitamiini - mida meie kliimas peaks igaüks juurde tarbima) vaeguse all. On ju meie toidulaud vajaminevatest ainetest üpris vaeseks jäänud.

Olen seda meelt, et igaühel tuleb olla oma elu aednik, kasvatada ise rohelist sibulat ja tilli (kas või lillepotis), millega isegi linlane hakkama saab.

Unustada ei tohi küüslauku, meie elupikendajat. Küüslauku võib süüa nii, nagu see kellelegi meeldib. Pakun välja ühe kasutusviisi, mis sobib neilegi, kes küüslaugu lõhna ja maitset põlgavad või ei talu puhtal kujul.

Tampida puunuiaga puruks umbes 100 g küüslauku ja sama palju mugulsibulat. Saadud segu panna klaaspurki või pudelisse. Valada peale 200g 40° viina (soovitav nisuviin; ei sobi seetõttu lastele), jätta koheks nädalaks pimedasse seisma. Iga päev loksutada, siis kurnata ning tarvitada 10 päeva jooksul korraga päevas pool teelusikatäit enne sööki koos piimaga. Kel seejärel ärritub magu, võtku söögi vahele või pärast sööki. Mõnepäevase vaheaja järel võib. Kolmest ravikuurist peaks piisama.

Taoline ravitsemine aitab kevadväsimuse, üldise kurnatuse, veresoonte lubjastumise ja muude hädade korral. Ka gripiviirused peletab see jook eemale. Vanemad inimesed, kes kannatavad tasakaaluhäirete, kõrvade kohisemise ja unehäirete all, on sellest rohust abi saanud.

Võilill on suurepärane kevadine turgutaja. Võilillega harjumiseks võiksid perenaised võilillelehti salatisse lisada. Ühel ilusal maikuu päeval aga tuleks lihtsalt korjata ja süüa noori võilille õievarsi. Esimesel päeval ühe õievarre ilma õienuputa, järgmisel päeval kaks ja nii kuni 10 vart päevas. Kümnepäevane võilillekuur annab kamaluga jõudu ja tervist, seda kogu aastaks. Rahva kogemused räägivad sellest, et veresoonkonna haiguste puhul paraneb enesetunne, väheneb trombi-, infarkti- ja insuldioht. Paraneb ainevahetus, kaovad allergilised nähud. On ka muidugi inimesi, kes võilille proovinud, kuid pole suutnud seda taime endale suupäraseks teha.

Kevadel pakatavad kasepungad ja nendest võrsuvad noored meeldivalt lõhnavad vaigused lehed - hiirekõrvad. Rahvameditsiinis kasutatakse neid ammust aega teematerjalina koos mustsõstra noorte võrsetega. Aitavad leevendada peavalu, kõrget vererõhku, närvilisust. Kasepungad on tuntud ka diureetikumina. Kasepungateed juuakse lonkshaaval üks klaas päevas. Rahva seas teatakse kasepungadel olevat veel verd puhastav toime.

Muide, kevadväsimust aitavad peletada ka toorelt söödud nurmenukulehed.

Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.


Teenusepakkuja ei vastuta käesoleval leheküljel toodud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.