Küllap on kõigile tuttav tavaline üldrahvalik ütelus, mis sageli - eriti vanemas eas - paneb sügavalt mõtlema: "Kas on veel rohtu, mis avitaks?" Apteegirohud küll leevendavad valusid, kuid sageli korduvad need uuesti. Pikemal teatud valuvaigistite kasutamisel võivad aga sageneda vaevused maos, maksas, neerudes ja mujal organismis. Üksnes ajutised valust vabanemised panevad meid kõiki muretsema ja isegi arstid, andes oma parima, ei suuda meid alati aidata.
Abitus on üks kõige närvesöövam olukord. Aga närvisüsteemist sõltub ju kogu meie elutegevus.
Isiklikult arvan, et väljapääsmatuid olukordi siiski pole. Tuleb pöörduda looduse poole. Juba see pöördumine üksi teeb meid tugevamaks ja tervemaks, kõnelemata sellest, et paljudel ravimtaimedel on õige ja oskusliku kasutamise korral valuvaigistav, põletikuvastane, rahustav ja spasmolüütiline toime.
Palderjanijuuretee on migreenivalude all kannatanuile kasuks tulnud. Võetakse 1 teelusikatäis peenestatud ravimit klaasile keevale veele ja juuakse soojalt lonkshaaval.
Harilik mailane (samuti 1 teelusikatäis klaasile keevale veele) on peavalude ja paljude veresoonte lubjastusest tingitud hädade korral abiks olnud. 10 päevase ravikuuri järel (1 klaas päevas) on see andnud uskumatuid tulemusi.
Piparmünditee on kõigile tuntud, kuid vähem teatakse, et sellest saab abi närvivalude korral. Mao- ja sooltevalud taltuvad juba klaasi tee järel. Migreenihoo puhul ei lase kuum tee valu vaibumist kaua oodata. Isegi näonärvipõletiku korral tasub valulisele kohale asetada tõmmisekompress.
Kibuvitsamarjad ei tohiks puududa ühestki kodust. Nendest saab ju maitsva ja tervisliku tee, mis korrastab maksa- ja sapitalitust ning aitab silmanähtavalt ajuvereringe hädade ja sellest tingitud vaevuste puhul.