Vanemas eas tuleb sageli ette veresoonkonna haigusi, mis mõjutavad organismi kogu elutegevust. Tõsi, keemiasajandil on nende hädade tõrjeks loodud hulk ravimeid, kuid lõplikult pole tõbedest jagu saadud. Seda enam tuleks ka loodusannid appi võtta.
Minu kogemustel kõige tähtsam on looduslähedane eluviis - kerge füüsiline töö värskes õhus aitab elada kõrge vanaduseni ning ka veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi esineb sel juhul vähem. Endastmõistetav on õige toitumise osatähtsus. Eriti ohtlikud on liigsed loomsed rasvad neile, kes kehalisi tööd ei tee.
Taimeteedest ja taimedest on veresoonte lupjumise vältimisel ja ravil abi. Maikuus kutsun kõiki tervise säilitamisest huvitatuid sööma meil umbrohuna laialt levinud võilille. Noored lehed sobivad salatiks, võilillejuurtest saab kohvi, õitest siirupit ja õievarsi on tervislik niisama närida. Meenub üks kevad Pärnus puhkekodus olemise ajast, kui võililled just õitsema hakkasid ja neid sai näritud. Täna üks, homme juba kaks õievart - ja nõnda kuni kümneni välja. Kaaslased olid algul pisut hämmeldunud, aga kui seletasin, et see on hea rohi infarkti või insuldi vastu, leidus varsti järgijaidki.
Läbiproovitud ja usaldatav ravimtaim veresoonte lupjumise vastu on ka harilik mailane, mida edukalt on kasutanud juba meie esivanemad.
Hariliku mailase tee jaoks tuleb võtta 1 teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta. Jahutada ja juua lonkshaaval pikemat aega 1 klaas päevas, kuni panete tähele, et tüütu "muusika" on kõrvadest ja peastki kadunud.
Veel paremaid tulemusi on veresoonte haigustest tingitud mäluhäirete ja organismi üldise kurnatuse korral andnud järgmine kodumaine segutee:
Kõiki kolme tuleb võtta võrdses koguses hästi peenestatuna, kokku 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta. Lasta pool tundi kaane all või termoses seista ja juua siis lonkshaaval 1 klaas päevas 10 päeva jooksul. Väikeste vaheaegade järel tuleb kuuri korrata kuni enesetunde paranemiseni.
Ärge unustage kasutamast väärtuslikku karulauku, küüslauku ja igasugusel kujul meie tavalist sibulat.
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
