Looduslikud vitamiinid on tunduvalt mõjusamad kui sünteetilised. Kartul, kapsas, sibul, küüslauk, porgand ja paljud marjad ning puuviljad on ju kõik looduslikud vitamiinide allikad ning nende tarvitamisel pole erilist vajadust sünteetiliste vitamiinide järele (välja arvatud ehk D-vitamiin, mida meie kliimas on väga raske omandada). Sünteetiliste vitamiinide puuduseks on see, et neis puuduvad eluks vajalikud mikroelemendid, aminohapped ja bioaktiivsed ained, mis looduslikes saadustes on olemas ning elusorganismidele asendamatud. Seepärast tarvitagem apteegist ostetud vitamiine nii vähe kui võimalik ning varugem oma koduapteeki rohkem looduslikke vitamiine sisaldavaid loodusande. Näiteks peaks seal kindlasti olema kibuvitsamarju kogu talveks. Ärge unustage tuleval sügisel kogumast ka pihlakamarju. Kuivatatuna säilivad nad suurepäraselt ja neist valmistatud tõmmised annavad kindla energia teie tervisele.
Koguni männi- ja kuuseokkaid võib talvel C-vitamiini varude täiendamiseks edukalt kasutada. Selleks tuleb okkad purustada, valada üle keeva veega, lasta umbes 10 tundi tõmmata ja juua lonkshaaval klaas päevas. Liialdada ei maksa, sisaldavad ju okkad parkaineid ning võivad mõnel esile kutsuda kõhukinnisust. Aga nende C-vitamiin ja fütontsiidid teevad teid hulga reipamaks. On küsitud, kas ka lastele võib sellist okkajooki anda. Väikelastele ma ei soovita, vanematele võib anda küll. On ju teada, et sõjaaegadel säilitasid paljud inimesed selliste looduslike vahenditega oma tervise ja ka elu.
Kevadel kasutame ära esimesed tärkavad kõrvenõgesed, võililled, nurmenukud ja palju muud, mis meid aitavad rõõmsamalt edasi elada. Soovitan kas või aknalaual kasvatada rohelist sibulat ja tilli, millest samuti saate jõudu ja reipust.
Mis on vitamiinid?
Vitamiinid on orgaanilised ained, mida keha vajab väikestes kogustes normaalseks talitluseks, kasvuks ja tervise säilitamiseks. Enamikku vitamiine tuleb saada toidust, sest organism ei suuda neid piisavas koguses ise toota.