Ühel külmal talvepäeval külastasin sealsete töötajate kutsel psühhiaatriakliiniku lasteosakonda. Teatavasti ravitakse sealseid patsiente (vähemalt osaliselt) uinutite ja rahustite manustamise teel. Teame sedagi, et kasutatavad ravimid pole leebete ega kergete killast. Vähemalt minu kokkupuuted mõnede inimestega, kes on neid rahusteid aastaid ja isegi aastakümneid kasutanud, kipuvad kinnitama, et nad on praktiliselt mälu kaotanud, mõni ei mäleta oma nimegi.
Öeldu ei tähenda, et sellised ravimid tuleks ilmtingimata kasutusest kõrvaldada. See pole isegi võimalik, sest pole midagi ohutumat välja pakkuda ja raskete haigushoogude puhul oleme sunnitud neid kasutama. Peaasi, kui see sünnib arstide range kontrolli all.
Oma kogemuste põhjal pakun välja ka looduslikke ravimeetodeid, mida rahvameditsiin meil ja mujal on üsna edukalt kasutanud.
Epilepsia on ebameeldiv haigus, mida põevad paraku ka lapsed. Olen võinud rõõmustada, kui nii mõnedki selle haiguse all kannatajad on abi saanud järgmisest teesegust:
1 tl klaasi keeva vee kohta. Seda juua lonkshaaval üks klaas päevas (lastele vähem) 10 päeva järjest ning väikese vaheaja järel kuuri korrata. Ravi tulemusena on krambihood tunduvalt harvenenud ja mõnel juhul koguni kadunud. Seda lihtsat loodusravi võiksid kasutada kõik epilepsiahaiged põhiravi kõrval.
Lühidalt ka ühest sagedasti esinevast meie sajandi haigusest — neuroosist, mille puhul samuti võib looduselt abi loota.
Apteekides teatakse omapärase nimega ravimtaime veiste-südamerohtu, mis sobib suurepäraselt neile, kes neurooside all kannatavad. Tuleb võtta 1 teelusikatäis droogi klaasi keeva vee kohta ja pisut lisada ka piparmündilehti nii maitse kui toime parandamiseks. Juua samuti lonkshaaval klaas päevas, unetuse korral pool klaasi ka õhtul.
Paljud muudki meil kasvavad loodusannid aitavad inimesele meelerahu tagasi tuua, kui neid oskuslikult ja kindlas usus tarvitada. Harilik pune, naistepuna, nurmenukk, kummeliõied, köömned, palderjanijuured, piparmündilehed, humalakäbid ja palju muud on looduses kõigile kättesaadavad abimehed, mida võiks rohkem kasutada raviasutusteski.
Tähelepanu! Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on tihti raske piiri tõmmata, sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgisus võib olla põhjustatud nii taimest endast, kui ka taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mitmete haiguste puhul võivad teatud ravimtaimed olla vastunäidustatud ning haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti võivad mõned taimed esile kutsuda allergiat. Enne ravimtaimede tarvitamist on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Raskemate haiguste puhul ei ole mõistlik ravimtaimi kasutada arsti määratud ravi asendajana. Ravimtaimed ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili. Ravimtaimi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Käesoleva veebilehe haldaja ei vastuta avaldatud teabe kasutamisest tingitud mistahes tagajärgede eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, võimaliku ravimtaimede kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
